Siim Kallas: kui langetada sotsiaalmaksu, siis juba 50%

„Kõige rohkem räägitakse nii Eestis kui ka Euroopas tööjõumaksude langetamise vajadusest. Tõepoolest, sotsiaalmaks on Eestis kõrge. Sotsiaalmaks on alustava ettevõtte jaoks probleem ja takistab uute töökohtade loomist,“ sõnas Siim Kallas. „Kuid ma ei poolda sotsiaalmaksu langetamist null-koma-ettepanekutega – see on vaid tüütu aja- ja energiakulu. Kui teha mõjuv muudatus, siis võiks see olla juba 50%,“ sõnas Kallas. 

Ta märkis, et mööda ei saa vaadata ka vajadusest jagada solidaarselt pensioni- ja tervishoiukindlustuse kulusid, mis on suured. Juba praegu ei kata sotsiaalmaks tema sõnul pensionikulusid – puudujääk on sel aastal 452 miljonit eurot. Haigekassa puudujääk oli 2015. aastal 17 miljonit eurot. Kallas tõdes, et eelarvest jääb 50% langetamise puhul puudu ca 1,25 miljardit eurot, ja püstitas küsimuse, kust see võtta. Vastuse leidmine pole tema hinnangul ainult fiskaalne, vaid ka moraalne probleem.

„Näen maksupoliitika kujundamisel edu programmides, mis on ettevõtluse soosimise poole kaldu, aga arvestab ka kulutuste tegemise vajaduse ja sotsiaalse tasakaalu saavutamise eesmärkidega,“ lausus Kallas. „On vaja reformida käibemaksu. Euroopa Komisjoni dokumentides on käibemaksu muutmisele antud suur eelistus. Näiteks on digituru töödokumendis kirjeldatud piiriüleseid takistusi selle turu loomisel. Käibemaksu praegune korraldus on üks selliseid takistusi.“

Kallas rääkis, et maksupettustega kaotavad Euroopa riigid aastas üle triljoni, millest peamise osa moodustavad käibemaksupettused. „Arvestuslikult jääb saamata 15% võimalikust maksutulust. Käibemaksu reform – selle osaline asendamine tehingumaksuga (USA mudel), parandaks kohalike omavalitsuste rahastamist. Käibemaksu tark ja kaasaja majandustegevuse olemuslikku muutumist arvestav reform on hea ettevõtlusele ja majanduskasvule,“ selgitas ta.

Kallas juhtis tähelepanu, et Eesti reklaamituru maht on 92 miljonit eurot, kuid üha rohkem tulusid läheb üleilmsete korporatsioonide taskusse. „Milline on õige lahendus e-kaubanduse maksustamisel? Kes esimesena suudab kohandada käibe maksustamist e-turu iseloomule, on – vähemalt ajutiselt – võidumees,“ rääkis ta.

Eesti Vabaerakond koos Maksumaksjate Liidu ja mõttekojaga Vaba Isamaaline Kodanik korraldas rahvusvahelise visioonikonverentsi „Eesti maksukeskkond aastal 2020“.